Molaarid (või mälumishambad, nagu rahvas neid sageli nimetab) kogevad söömise ajal suurenenud stressi. Just nemad purustavad toitu mehaaniliselt, kuniks see on seeditav. Suurenenud koormuse tõttu kahjustuvad molaarid sagedamini kui teised hambad ja seetõttu on vajalik depulpatsioon.

Breketisüsteemi kandmisel tekivad vahel erakorralised olukorrad, mille hulka kuuluvad juhud, kui arst pole puhkuse või haiguslehe tõttu kättesaadav. Milliseid tegevusi saab
iseseisvalt ette võtta kodustes tingimustes? Põhiline – ilma paanika ja stressita!

„Õige“ hambahari aitab vabaneda kolmest kaasaegse inimese murest: hambakatt, halb lõhn suust ning öise söömise tagajärjed.

- Mis vahe on kohesel ja tavalisel implantatsioonil?
- Kohese implanteerimise ajal paigaldame implantaadi pärast hamba kaotust. Tavapärasega - hambakaotuse hetkest kuni implantaadi paigaldamiseni võib mööduda 2-3 kuud.

Ühe või kahe esihamba viltuolek on üsna levinud olukord. Hammas võib hambarea suhtes tagasi vajuda või teljel sissepoole „pöörata“.

Naeratusetsooni defektid põhjustavad mitmeid ebamugavusi: ebakindluse teke, vajadus pidevalt oma emotsioone kontrollida. Püüdlikult arenevas maailmas mängib inimese välimus üht kõige olulisemat rolli. Kuidas ühe või paari hamba defekti parandada?

Mitte iga inimene pole valmis stomatoloogiakliiniku külastamiseks. Miks?

Sageli on patsientidel, kellel on ülaluus kasvavad hambad kaua puudu olnud, raske vältida siinus-liftingu protseduuri.

Valguskiirusel üle kogu maailma levinud koroonaviiruse tagajärjed on juba teinud oma korrektiivid planeedi Maa kõigi riikide kõikides eluvaldkondades. See puudutas ka Eestit.

Ilmselt ei ole kellelegi üllatuseks, et praktiliselt 90% inimestest kardavad arste-stomatolooge.

Ajutine või püsiv?

Kuidas mõjutavad hambaprobleemid meie välimust?

Valus, kaua, kaua. Need on esimesed assotsiatsioonid, mis hamba implantaatidele mõeldes pähe tulevad. Mil määral see tõsi on? Arutame seda.